… ehk siis viimaste reisiuudiste taustal tuleb jälle tõdeda, et kõik pole nii mustvalge kui pressist paistab vaid reisifirma ja kliendi suhetes on ka pooltoone.
Reisimaailmas on juba muutunud käibefraasiks tõdemus, et kui rahvusvaheline terrorism ja gripikampaaniad turismifirmade usaldusväärsust ei suuda lammutada, siis teeb press oma müüvate skandaalide otsingutes seda edukamalt.
Milles siis seisnevad need pooltoonid, millest seekord rääkima peab. Aluseks on kaks järjest ilmunud lugu. Üks Postimehes, kus peksupoisiks on Toptours ja teine Õhtulehes, kus nahutada saab Panda Travel. Eks ka selles vallas on juba toimetajatel teada, et loo kaldu hoidmine kliendi poolele kogub rohkem sõimavaid kommentaare, mille põhjal jälle oma reklaamireitingut kõrgel hoida.
Need kaks lugu on samuti kaldu, mida tahakski nüüd sirgeks lükata. Olen kaugel sellest, et Toptoursi õigustada. Reisikorraldaja leidis, et kokkuhoiu mõttes on tagasitulekul lükata lend „kolmnurka“ ning Sharmist Hurghadasse lennates võtta ka sealt rahvas peale ajades sellega tagasilennuks arvestatud kohad balansist välja. Reisikorraldaja süüks võib panna seda, et tõepoolest, inimestel on tihti puhkused ja vabad päevad ilma varuajata ning viivitus võib tänapäeval kaasa tuua suuri ebameeldivusi tööandjaga. Eriti kui lennuplaani muudetakse üleöö. Seda on varemgi juhtunud ja olen ise selle pärast kaks klienti kaotanud, kuna Topp on kuulutanud välja ja siis jälle maha võtnud puhkuselennud ahvikiirusel. Või siis on ühte sihtkohta lennanud puhkajad vastanud end hoopis teises kohas, sest jälle on üleöö midagi muutunud. Saan aru reisikorraldajast, kes püüab maksku mis maksab oma mahte säilitada, kuid kas sel on mõtet kui klient ei või kunagi kindel olla kustkaudu ja kas üldse ta sihtkohta või sealt tagasi jõuab.
Samas on aga välja lugeda, et reisikorraldaja pakkus alternatiivseid tagasilennuaegu vastavalt klientide soovidele. Kel kõige kiirem, said tagasi 9 tunni pärast, teised said lausa päevake puhkust juurde, kes nii kiire ei olnud ning selle eest ei küsitud raha juurde. Kõlama jäi lause, et kliendid pidid endale ise lisatoitlustamise muretsema. Esitaks pole Egiptuses söömine kallis, teiseks müüvad Egiptuse hotellid end valdavalt vähemalt hommiku- ja õhtusöögiga ning kui tuba reisikorraldaja kulul on pikendatud, siis käib sinna sisse automaatselt ka söök. Seega tundub jutt lisatoidukorra pärast „muretsemisest“ natuke imelik.
Ja lõpuks. Kes siis kõige rohkem karjub. Ikka need, kes on reisi saanud väga odavalt või lausa muidu. Omadest kogemustest on ette näidata, et kõige rohkem on vingunud kõikvõimalikud reisivõitajad ja auhinnasaajad, kes pole selle eest midagi maksnud. Klass järgmine on väga odavate pakkumiste jahtijad. Arvestades seda, et lennukoha omahind Egiptusesse on juba tunduvalt kallim, kui kaebajad paketi eest maksnud olid (3990.-).
Teine kunstlikult üles tõmmatud teema oli Õhtulehes. Meelis Pai on avaliku elu tegelane ning loomulikult tekitab temaga juhtunu avalikkuses huvi. Panda Travel võttis oma Tai lennud maha ning põhjendas seda partneri infarktiga, kes pidi lendude eest kõik summad ette tasuma. Sorry, aga naerma ajab. Sel juhul tekib küsimus, kes on see ainuisikuline partner, kelle rahakott lubab 2 kuulise lennutsükli kõik Tai lennud korraga ette maksta.
Pigem ikkagi on korraldaja liiga viimasel hetkel aru saanud, et Eesti masuturul on lennuki lennutamine praeguse ülepakkumise tingimustes liiga kallis hobi. Samas teise poole pealt. Rahad maksti tagasi ning soovijad said asendusreisi. Firma suhtles klientidega näost näkku ja kandis raha tagasi. Iseasi kui keegi seda mingil eesmärgil sulas saada tahtis ja firma pidi sularaha seks otstarbeks kusagilt muretsema. Loomulikult võtab aega, sest kes ikka sadu tuhandeid kassas hoiab. Ja Taisse lendamiseks on hetkel päris palju veel soodsamaid võimalusi kasvõi TezTouri kaudu. Tuleb meelde kunagine vana Elisa reklaam. Kus on point?
Argo Kasela
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment